19. märtsil allkirjastas kultuuriminister Tõnis Lukas taotluse kanda “Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal” UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse. Otsus Soomaa haabjakultuuri kandmiseks üleilmsesse nimistusse tehakse UNESCOs 2021. a. lõpuks.
Soomaa ühepuulootsik ehk haabjas esindab ürgset eesti ja soome-ugri kultuuripärandit, mis väljendub nii haabja põlises ehitusviisis kui ka erinevates kasutusalades, sh traditsioonilise sõiduvahendina iga-aastaste suurvete ajal. Tänapäeval on Soomaa ühepuulootsiku levila läänepiiriks Euraasias.
Kuigi praegu on Soomaa lootsikukultuur tänu viiele haabjameistrile ja Soomaa kohalikule kogukonnale küllaltki elujõuline, vajab Soomaa haabjakultuuri pikaajalisem säilimine täiendavaid jõupingutusi ja kaitset. Just seetõttu valmis Soomaa lootsikumeistreid ja -huvilisi ühendav MTÜ Eesti Haabjaselts juhtimisel taotlus Soomaa ühepuulootsiku ehituse ja kasutuse kandmiseks UNESCO nimistusse, kusjuures esmakordselt Eestis võeti sihiks kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekiri. “Turvalist teekonda meie haabjale Pariisi ja sealtkaudu koos kõigi teiste unikaalsete kultuuripärandi kandjatega suurele maailmamerele!” lausus kultuuriminister Tõnis Lukas UNESCO taotluse allkirjastamisel.
Projekti “Haabjas UNESCOSSE” juhi, haabjameistri Aivar Ruukeli sõnul on UNESCO taotluse peamiseks eesmärgiks järelkasvu tagamine: “Meie suurimaks lootuseks on huvi äratamine lootsikuehituse vastu noorte meeste, aga miks mitte ka noorte naiste seas. Kui 20 aasta pärast oleks meil mõned noored ja hakkajad lootsikumeistrid, siis on ka eesmärk täidetud.”
Ühepuulootsiku UNESCO taotluse koostamine toimus käsikäes Soomaa kohaliku kogukonnaga. Soomaa kogukonna liige Sandra Urvak leiab, et UNESCO nimistusse jõudmine aitaks soomaalastel väärtustada iidset kultuuripärandit: “Soomaalaste jaoks ehk isegi argisele lootsikule sellise rahvusvahelise tähelepanu pööramine on toonud palju elevust, tõstnud nende eneseteadvust ja huvi oma kultuuripärandi vastu ka laiemalt”.
UNESCO taotlus sisaldab Soomaa haabjakultuuri üksikasjalikku kaitsekorralduskava aastateks 2020-2023. Selle autori, MTÜ Rahvusliku Ehituse Seltsi eestvedaja, haabjameistri Priit-Kalev Partsi sõnul esindab Soomaa ühepuulootsik ürgset veesõiduki tüüpi, mis on ühtlasi inimkonna puidutehnoloogiline kõrgsaavutus: “UNESCO nominatsioon juhiks lootsikukultuuri väärtusele ja haprusele üldsuse ja kasvavate põlvkondade tähelepanu.”
Soomaa haabjakultuuri nomineerimine UNESCOsse omab ka laiemat soome-ugri ja maailma põlisrahvaste mõõdet. Oliver Loode (MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus) sõnul innustab Soomaa taotlus mitmeid maailma põlisrahvaid samuti mõtlema UNESCO suunal: “Paraku on UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsioon paljude maailma põlisrahvaste jaoks veel tundmatu. Soomaa haabjakultuuri taotlus võimaldab tõsta teadlikkust UNESCO konventsioonist ka põlisrahvastega riikides, mis ei ole veel konventsiooniga liitunud, sh Venemaal, aga ka näiteks Kanadas.”
Eesti Rahvakultuurikeskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja Leelo Viita tõstis esile, et UNESCO kiireloomulist kaitset vajavas vaimse kultuuripärandi nimekirjas – erinevalt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjast – ei ole Eestist veel ühtegi vaimse kultuuripärandi nähtust: “On olnud rõõm UNESCO taotluse koostamise protsessi jälgida ja selles osaleda. Hoiame taotlusele pöialt ja seoses selle olulise ettevõtmisega lootsikukultuuri tutvustamiseks, toetuseks ja elavdamiseks soovin auväärsele, tuhandeid aastaid tänasesse järjepidevalt edasikandunud haabjakultuurile pikka iga!”
UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni kultuuriprogrammide koordinaatori Margit Siimu sõnul on esitatud taotlusel head eeldused UNESCO nimekirja jõuda, sest see on koostatud haabjameistrite ja kohaliku kogukonna initsiatiivil ja hästi läbi mõeldud. Taotluse koostamise protsess on hoogustanud kogukonna aktiivsust veelgi ning aidanud tutvustada haabjakultuuri Eestis laiemalt.
UNESCO vaimse pärandi nimekirjad tutvustavad rahvusvahelisel tasandil vaimset kultuuripärandit ja edukaid algatusi selle väärtustamiseks ja püsimiseks elavas kasutuses. Eestist on UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirjas: Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo ja Võromaa suitsusaunakombestik.
UNESCO nominatsiooni koostamise raames toimus avalik haabjafotode konkurss mille tulemusel valiti välja 10 esinduslikku fotot ( bit.ly/UNESCO-haabjas-fotod ), samuti valmis Eesti Rahva Muuseumi poolt lühifilm ühepuulootsiku ehitusest ja kasutusest ( bit.ly/UNESCO-haabjas-video ). Kõigil huvilistel on võimalik Soomaa haabjakultuurist rohkem teada saada haabjaportaalist haabjas.com .
