Mittetulundusühingu ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU (80235484) põhikiri

I Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU (edaspidi: ühing) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus.
1.2. Ühing juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.3. Ühing arendab majandustegevust, mille kaudu saadav tulu kasutatakse ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.
1.4. Ühing võib oma eesmärkide täitmiseks asutada struktuuriüksusi ja ühinguid. Ühing võib kuuluda teistesse organisatsioonidesse.
1.5. Ühingu juhtimisorganid on: üldkoosolek, juhatus. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või (ja) audiitorkontrolli.
1.6. Mittetulundusühingu nimi on ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU, ingliskeelne vaste on GREEN RIVERLAND PARTNERSHIP.
1.7. Ühingu asukoht on Selja mnt 2, Tori alevik, Tori vald, Pärnumaa, Eesti Vabariik. Territoriaalselt ühendab ühing liikmeid Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas ning haldusreformile eelnenud piirides Saarde vallas endise Surju valla territooriumil, Pärnu linna Paikuse osavallas, Tori vallas endise Tori valla, Are valla ja Sindi linna territooriumil, Raplamaal Kehtna valla Järvakandi osavallas ning Viljandimaal Põhja-Sakala vallas endise Suure-Jaani ja Kõpu valla territooriumil.
1.8. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.
1.9. Ühing võib omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, tal on vara, iseseisev bilanss, oma sümboolika ja selle kasutamise ainuõigus.

II Põhieesmärk ja alaeesmärgid
2.1. Ühingu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tuginedes avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööle.
2.2. Ühingu alaeesmärkideks on:
2.2.1. Põhieesmärki taotlevate juriidiliste isikute tegevuse ühendamine ja omavahelise koostöö korraldamine, partnerluse arendamine, kohaliku algatusvõime suurendamine piirkonnas;
2.2.2. Teabe hankimine, süstematiseerimine ja levitamine ning vastavate institutsioonide loomisele kaasaaitamine;
2.2.3. Tegevuspiirkonna erinevate sihtgruppide arvu ja tegevuse kohta andmete kogumine, nende tegevuse propageerimine ja toetamine;
2.2.4. Koolitustegevuse korraldamine;
2.2.5. Seltsitegevuse ja külaelu toetamine ning edendamisele kaasaaitamine;
2.2.6. Loodushoiu, maastikuhoolduse ja heakorra põhimõtete realiseerimisele kaasaaitamine;
2.2.7. Ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse ning nende rekonstrueerimisele ja renoveerimisele kaasaaitamine;
2.2.8. Maamajanduse, s.h. väikeettevõtluse arengule uute võimaluste otsimine;
2.2.9. Maapiirkondades uute töökohtade loomisele ning alternatiiv- põllumajandusmajandustegevuste populariseerimisele kaasaaitamine;
2.2.10.Uuringute ja analüüside teostamine;
2.2.11.Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna integreeritud arengustrateegia koostamine, elluviimine ja arendamine;
2.2.12.Koostöö arendamine teiste ühendustega Eestis ja välisriikides;
2.2.13.Osalemine rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes maaelu arendavates projektides ning koostöövõrgustikes, välissuhtluse arendamine.
2.3.Põhieesmärgi saavutamiseks ühing:
2.3.1. Teeb oma ettepanekuid maaelu puudutavate, s.h. riiklike projektide ja seadusandlike aktide eelnõude arutamisel Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, maa-, linna- ja vallavalitsustele, asutustele, ettevõtetele ja teistele organisatsioonidele;
2.3.2. Esindab ühingut riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;
2.3.3. Tegutseb kohalikke tegevusgruppe ühendavas üle-eestilises ja rahvusvahelises koostöövõrgustikus;
2.3.4. Osaleb rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes maaelu arengut toetavates projektides;
2.3.5. Viib ellu piirkonna integreeritud arengustrateegiat tuginedes kolme sektori partnerlusele;
2.3.6. Korraldab piirkonna strateegia alusel toetatavate projektide valimist, nõustamist ja seiret. Korraldab konkursse projektiideede saamiseks;
2.3.7. Koordineerib ja korraldab liikmesorganisatsioonide koostööd;
2.3.8. Loob ise ja aitab kaasa andmebaaside loomisele;
2.3.9. Analüüsib ja teostab või tellib uuringuid;
2.3.10.Valmistab, tellib, ostab, müüb ning levitab teavet, s.h. kirjalikke õppematerjale ja vajalikke teatmematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid;
2.3.11.Algatab, aitab korraldada ja korraldab koolitusi, õppusi, seminare, konverentse ning õpiringide ja arengurühmade tegevust, loenguid;
2.3.12.Toetab maainimesi sotsiaalse toimetuleku suurendamisel ning maapiirkonna tööhõive parandamisel;
2.3.13.Koolitab meeskonnaliikmeid ja rakendab nende teadmisi võrgustiku kaudu;
2.3.14.Toetab keskkonnateadlikkuse kujundamist läbi keskkonda säästva mõtteviisi ja ettevõtluse arendamise;
2.3.15.Nõustab omavalitsusi, ettevõtjaid ja kodanikeühendusi investeerimisvajaduste ja -prioriteetide osas.

III Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning ühingust väljaastumise ning väljaarvamise kord ja tingimused
3.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Asutajaliikmed loetakse ühingu liikmeteks.
3.2. Liikmeteks on:
a) avaliku sektori esindajatest kohalikud omavalitsusüksused (edaspidi omavalitsused);
b) mittetulundussektori esindajatest mittetulundusühingud, sihtasutused, kes tegutsevad samas kohalikus tegevuspiirkonnas;
c) ettevõtlussektori esindajatest äriühingute esindajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad kohalikus tegevuspiirkonnas.
3.3. Iga esindatud omavalitsuse kohta kuulub liikmeskonda vähemalt üks sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva ettevõtlussektori esindaja ja mittetulundussektori esindaja. Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks ning liikmete nimekiri on avalik.
3.4. Avaliku sektori osakaal igal ühingu organi otsustustasandil peab jääma alla 50 %. Ühe huvigrupi osakaal peab jääma otsustustasandil alla 49 % vastavalt LEADER-meetme määruses sätestatule.
3.5. Ühingu kohalikuks tegevuspiirkonnaks loetakse maapiirkonda, mille territoorium langeb kokku nende omavalitsuste piiridega, mis on ühingu liikmeteks.
3.6. Ühingusse võivad kuuluda kohalikud omavalitsused, mis moodustavad ühtse tervikliku geograafilise piirkonna, millel on ühine majanduslik ja sotsiaalne huvi.
3.7. Liikmemaksu arvutamise aluseks on elanike arv kohalikus omavalitsuses majandusaasta 1. jaanuari seisuga. Ühingu sisseastumismaksu ja liikmemaksu määr kehtestatakse üldkoosoleku otsusega. Tasumise tingimused ja korra määrab juhatus. Sisseastumismaksu ei kehtestata asutajaliikmetele.
3.8. Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus 3 kuu jooksul.
3.9. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
3.10.Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:
a) kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;
b) on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;
c) ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja pikendamist;
d) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul;
e) kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks;
f) on oma tegevuse lõpetanud.
3.11.Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud asjas.
3.12.Juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse käsitlemist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.
3.13.Ühing on avatud heategevuslik, pakkudes sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele s.h juriidilistele isikutele toetust.
3.14.Ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele. Ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

IV Liikmete õigused ja kohustused
4.1. Ühingu liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:
a) osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;
b) olla valitud ühingu organite liikmeks;
c) saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
d) kasutada ettenähtud korras ühingu vara.
4.2. Ühingu liige on kohustatud:
a) järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;
b) osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku või juhatuse otsustega pandud kohustusi;
c) tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ühingu liikmemaksu (jooksva aasta eest tuleb liikmemaksu maksta ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel).

V Üldkoosolek
5.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek.
5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
a) põhikirja muutmine;
b) eesmärgi muutmine;
c) juhatuse liikmete arvu määramine;
d) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
e) juhatuse või muu organi liikmega lepingu sõlmimise otsustamine ja tasu määramine. Juhatuse liikme või muu organi liikme vastu nõude esitamise otsustamine ja nõudes ühingu esindaja määramine;
f) ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
g) liikmemaksu ja sisseastumismaksu kinnitamine;
h) aastaeelarve kinnitamine:
i) majandusaasta aruande kinnitamine, sh tehingud seotud isikutega;
j) strateegia kinnitamine ja muutmine;
k) hindamiskomisjoni nimekirja määramine projektitaotluste hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse ettepaneku koostamiseks;
l) halduslepingu sõlmimiseks nõusoleku andmine;
m) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
n) juhatuse töökorra kinnitamine;
5.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
a) majandusaasta aruande kinnitamiseks;
b) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon;
c) strateegia kinnitamiseks;
d) muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.
5.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse igale liikmele kirjalikult vähemalt 14 päeva ette. Üldkoosolek loetakse toimunuks ilma kokkukutsumiseta, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liikmed. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest.
5.5. Juhatus saadab liikmetele teate liikmete poolt juhatusele teatatud e-posti aadressidel, märkides teates üldkoosoleku toimumise aja, koha, päevakorra ning info materjalide kättesaadavuse kohta kodulehel.
5.6. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekul osalenud liikmete esindajate ja volitatud esindajate enamushäältega.
5.7 Kohaliku tegevusgrupina tegutseva mittetulundusühingu üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Igal liikmel on üks hääl. Liikme esindaja ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga või tema poolt esindatava liikmega tehingu tegemist või nende vastu nõude esitamist või nendega kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Nimetatud liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
5.8. Põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 ja eesmärgi muutmiseks 9/10 üldkoosolekul osalenud ühingu liikme nõusolek.
5.9.Ühingu nimel teostatavate tehingute lubatud maksimaalne suurus ilma üldkoosoleku eelneva nõusolekuta on 32 000 eurot.

VI Juhatus
6.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub vähemalt 7, kuid mitte rohkem kui 13 liiget.
6.1.1. Juhatuse liikmete arv ei saa olla väiksem liikmeks olevate omavalitsuste arvust pikemat aega kui kuus kuud.
6.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kolmeks aastaks. Juhatuse tööd juhib juhatuse poolt valitud juhatuse esimees, tema äraolekul aseesimees.
6.3. Juhatuse koosseisu kuulub üks avalikul konkursil valitav juhatuse liige, kes ei pea kuuluma Rohelise Jõemaa Koostöökogu liikmete koosseisu.
6.4. Ühing tagab, et üks kolmandik juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud juhatuse ametiaja möödumisel.
6.5. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6.6. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ning juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalviibinud liikmete poolthäälteenamus. Otsus on vastu võetud konsensuse alusel, kui kõik juhatuse liikmed on otsuse poolt. Arvamuste lahknevuse korral märgitakse protokolli hääletustulemus.
6.7. Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas:
a) juhatuse esimehe ja aseesimehe valimine;
b) tegevuse vormide ja meetodite kindlaksmääramine;
c) sisseastumis- ja liikmemaksude tasumise korra määramine;
d) ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude arvestuse pidamine;
e) uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine;
f) ühingu tegevuskava, strateegia koostamine ja esitamine üldkoosolekule vastu võtmiseks;
g) aastaaruande ja bilansi läbivaatamine ja esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
h) eelarveprojekti läbivaatamine ning esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
i) põhivara soetamise, laenude võtmise, vara pantimise, rentimise jm tehingute tegemine;
j) büroo töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine;
k) büroo töötajate pädevuse nõuete ja töötasu määramine;
l) majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
m) ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja juhatuse liikme lepingu ning üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
n) ettepanekute esitamine üldkoosoleku päevakorda,
o) kohaliku tegevusgrupi toetuse strateegia rakendamise rakenduskava koostamine ja kinnitamine;
p) töörühma ettepaneku alusel paremusjärjestusse seatud taotluste kinnitamine või kinnitamisest keeldumine.
6.8. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirjanõuete rikkumisega, samuti kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmisega ühingule tekitatud kahju eest solidaarselt.
6.9. Ühingu juhatus moodustab vajaduse korral alatisi või ajutisi töögruppe, toimkondi ja komisjone spetsiifiliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks, konkursside korraldamiseks, nimetab üldkoosoleku poolt kinnitatud nimekirja alusel töörühma koosseisu konkreetse meetme projektitaotluste hindamiseks ja paremusjärjestuse koostamiseks.
6.10.Ühingu juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas. Juhatus võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
6.11.Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist volitada teistele isikutele.
6.12.Juhatus peab ühingu liikmetele andma vajalikku teavet ühingu juhtimise kohta ja esitab nende nõudel vastava aruande.
6.13.Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist mittetulundusühingu poolt. Juhatuse liige on kohustatud end taandama Haldusmenetluse seaduse § 10 sätestatud juhtudel.
6.14.Kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud strateegia rakendamise või tegevusgrupi toetusega seotud otsused võtab vastu juhatus.

VII Avalikul konkursil valitud juhatuse liige
Avalikul konkursil valitud juhatuse liige:
7.1. Juhib ühingu jooksvat tegevust ja vastutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastu võetud otsuste täitmise eest;
7.2 Valmistab ette kõik küsimused, mis vastavalt käesolevale põhikirjale kuuluvad otsustamisele üldkoosolekul või juhatuse koosolekul;
7.3. Käsutab käesoleva põhikirja nõudeid arvestades ühingu vara ja vahendeid, esindab ühingut kõigis toimingutes ja tehingutes ning võib selleks volitada teisi isikuid; kirjutab alla lepingutele, muudele tehingutele ja kohustustele;
7.4. Sõlmib ja lõpetab lepinguid;
7.5. Otsustab teisi juhatuse poolt talle lahendamiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu teiste organite ainupädevusse.

VIII Töörühm
8.1 Töörühma liikmete nimekirja kinnitab üldkoosolek kolmeks aastaks. Töörühma koosseisu kinnitab juhatus, valides nimekirjast töörühma liikmeteks isikud, kellel puudub seotus esitatud projektitaotlustega konkreetse meetme puhul.
8.2 Töörühma pädevuses on projektitaotluste hindamine ning paremusjärjestuse ettepaneku koostamine lähtuvalt strateegias toodud projektide valimise põhimõtetest. Töörühm hindab projektitaotluses kavandatud tegevuste vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale, koostab hindamistulemuste põhjal projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku.
8.3 Töörühma määramisel järgitakse põhimõtet, et kohaliku omavalitsuse üksuse esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus töörühmas on alla 50%.
8.4 Projektitoetuse taotluste hindamisel ja paremusjärjestuse ettepaneku tegemisel juhindutakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seadusest, LEADER-meetme määrusest, taotluste menetlemise juhendist ja asjakohastest sisekordadest.

IX Järelevalve
9.1. Ühing peab raamatupidamise arvestust ja maksab õigusaktidega sätestatud korras makse.
9.2. Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon, mis on kuni kolme liikmeline ja/või audiitor. Revisjonikomisjon valitakse põhikirjas sätestatud korras kolmeks aastaks.
9.3. Revisjonikomisjon või audiitor kontrollib ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist vähemalt üks kord aastas, pärast majandusaasta lõppemist.
9.4. Revisjonikomisjon või audiitor koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

X Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.
10.1.Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Ühinemise või jagunemise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
10.2.Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
10.3.Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele. Seotud isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend.
10.4 Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.